Kas oled märganud, kuidas sügisel puudelt langevad lehed kaovad kevadeks ära? See juhtub tänu looduse enda prügikoristusele – kompostimisele.
Kompostimine on protsess, kus vanad taimejäätmed ja köögiviljade jäägid lagunevad ning muutuvad mullaks. Sellele aitavad kaasa bakterid, seened ja mullas elavad putukad. Kui panna lehed, oksad ja köögijäägid hunnikusse, siis mõne aja pärast muutuvad need mustaks, pehmeks ja viljakaks mullaks, mida saab kasutada uute taimede kasvatamiseks.
Mida saab kompostida?
- köögiviljade ja puuviljade koori,
- kohvipaksu ja munakoori,
- väikeseid oksi ja heina.
Mida komposti ei panda?
Komposti ei tohiks panna liha, piimatooteid, õlist toitu ega plastikjäätmeid, sest need ei lagune looduses. Samuti võivad need tekitada halba lõhna.
Miks kompostimine on kasulik?
- See aitab vähendada prügi. Nii ei lähe köögijäätmed prügikasti, vaid saavad looduses kasulikuks.
- Kompost teeb mulla rikkaks ja aitab taimedel paremini kasvada.
- See on loomulik ja keskkonnasõbralik viis jäätmete käitlemiseks.
Kuidas komposti teha?
Kompostihunniku võib teha aianurka või kasutada spetsiaalset kasti. Aega mööda lagunevad jäätmed mullaks ja umbes aasta pärast saab kompostist head mulda peenardele võtta.
