Niiduveere asub Viru-Nigula vallas Villavere külas. Samas ristuvad pea siinsamas talu külje all tervelt kolme küla piirid – Villavere, Kutsala ja Malla.
Niiduveere ümbruses on hulgaliselt avastamisväärset.
Muistised
Muistsed põllud. Esiajast säilinud põllulapid, mida harilikult piiravad laiad madalad põllupeenrad või kivihunnikud. Eestis on neid avastatud peamiselt Põhja- ja Lääne-Eestist. Kutsala küla territooriumil asub üks Eesti suuremaid fossiilsete põllujäänuste komplekse, millest osa on kuni 2000 aastat vanad.
Kivikalmed. Matmispaigad, mis koosnevad kivihunnikutest või -rajatistest ja pärinevad peamiselt pronksi- ja rauaajast. Need võisid olla kas üksikute isikute hauad või perekondlikud matmispaigad, sageli sisaldades põletusmatuseid ja mõnikord ka hauapanuseid. Kivikalmed on olulised arheoloogilised leiukohad, mis annavad teavet muistsete inimeste matmiskombestiku ja uskumuste kohta.
Lohukivid. Muistsed kultusekivid, mille pinnale on tahutud väikesed, ümmargused lohud. Need kivid pärinevad peamiselt hilispronksi- ja varasest rauaajast ning on levinud kogu Põhja-Euroopas, sh Eestis. Lohkude täpne otstarve pole kindlalt teada, kuid neid on seostatud viljakusmaagia, esivanemate kultuse ja ohverdamistavadega.
Inimene ja loodus
Kivimurrud. Looduslikud või inimtekkelised paigad, kust kaevandatakse ehitusmaterjaliks või muuks otstarbeks sobivaid kivimeid, näiteks paekivi, graniiti või liivakivi. Muistsetes kivimurdudes võidi kive töödelda kohapeal ning need on olulised arheoloogilised ja geoloogilised leiukohad.
Kivikangrud. Looduslikud või inimtekkelised kivihunnikud, mida võib leida põldudel, metsades ja muistsetel asulakohtadel. Looduslikud kivikangrud tekivad liustike või erosiooni mõjul, samas kui inimtekkelised on sageli seotud kivikoristuse, piiritähiste või matmiskommetega.
Hüljatud talukoht ja vana töökoda. Endine elu- ja majapidamiskoht, kus on ajapikku inimtegevusest loobutud ning seetõttu looduse poolt tagasi vallutatud. Sisaldab lagunenud hooneid, vana viljapuuaeda ja kiviaedu, pakkudes väärtuslikku teavet mineviku eluviiside ja maaharimise kohta.
Raketibaas. Militaarobjekt, mis kuulus külma sõja ajal Nõukogude armeele ja mida kasutati rakettide hoidmiseks, stardiks või juhtimiseks. Need baasid paiknesid sageli metsades või eraldatud aladel ning koosnesid maa-alustest punkritest, angaaridest ja juhtimiskeskustest. Tänapäeval on paljud neist varemetes, kuid pakuvad huvi militaarajaloo uurijatele, urbaanhuvilistele ja ajaloolistele ekspeditsioonidele.
Prügi looduses. Keskkonda sattunud jäätmed, mis on inimtegevuse tagajärg ja ohustab ökosüsteeme. Hõlmab plastpakendeid, metallijäätmeid, vanu autorehve või ehitusprahti, mis lagunevad aeglaselt ja reostavad pinnast ning veekogusid. Prügi looduses vähendab elurikkust, kahjustab loomade tervist ning rikub loodusmaastike ilu ja ökoloogilist tasakaalu.
Kaitsealused aruniidud. Maastikuobjektid, mida kaitstakse haruldaste või ohustatud liikide, elupaikade või ökoloogilise väärtuse tõttu. Aruniit on sageli taimede kasvukoht, kus esinevad erilised elupaigatingimused, nagu niiskus või mullatüübid, mis soodustavad haruldaste liikide arengut. Kaitsealused aruniidud on olulised bioloogilise mitmekesisuse säilitamiseks ning aitavad vältida looduse täiendavat kahjustamist või kahanemist.
Loe lähemalt siit.
Elupaigad
Intensiivne põllumajandus. Põllumajandustootmise süsteem, kus eesmärgiks on maksimeerida saagikust ühelt hektarilt, kasutades tehnoloogilisi uuendusi, kemikaale ja masstootmist. Selle süsteemi puhul kasutatakse sageli väetisi, pestitsiide ja geneetiliselt muundatud kultuure, et suurendada saaki ja vähendada kahjurite mõju. Intensiivne põllumajandus võib aga põhjustada mullaviljakuse vähenemist, keskkonnareostust ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemist.
Varje- ja pesitsuspaigad. Kohad, kus metsloomad ja linnud saavad (just intensiivse põllumajanduse kontekstis) varjuda või pesitseda. Erinevalt looduslikest elupaikadest võivad põllumajanduse tegevused, nagu viljapõllud ja kemikaalide kasutamine, häirida või hävitada loomade ja lindude varje- ja pesitsuspaiku, mis on elutähtsad nende ellujäämiseks. Näiteks võivad väheneda sobivad pesitsuspaigad lindudele, kes vajavad avaraid või looduslikke rohumaid, et oma pesi ehitada.
Paekallas
Siinne, Malla ja Kuura küla läbiv paekallas on küll mattunud, kuid ulatub Kuural siiski märkimisväärsed 62 meetrit üle merepinna, pakkudes lummavaid vaateid üle metsade merele.
Malla mõis
Omaaegne rüütlimõis, mida esmakordselt mainitud 15. sajandil. Kundast pisut idapoole jääv väärikas mõisakompleks pälvis avalikkuse laiema tähelepanu 2014. aastal, mil selle soetas bitcoinide eest Soome hõbedaärimees Risto Pietilä. 2018 põles mõis maha ning täna on peremeheks Maarjamaa krüptoentusiast Asse Sauga. Ypsilonist saab selle kohta kena ülevaate, soovi korral aitame kontaktidega, et mõisa lähemalt uudistama minna.
Meri
Liivane ja privaatse iseloomuga mererand on meist mõnusa 6km rattasõidu kaugusel. Kes hindab mugavusi nagu tualetid, dušš, laudtee ja kohvik, võib suuna võtta Kunda supelranda.
Kindlasti tasub oma silmaga üle vaadata ka Letipeal asuv Ehalkivi. Ligipääs neile ei ole lihtsate killast, kuid asi on seda väärt. Letipeale viib pikk ja looklev kruusatee. Ehalkivini tuleb liikuda jalgsi läbi vesise roostiku ja madala mere. Neeme tippu mööda tillukest metsarada piirivalverajatist häirimata. Vastutasuks aga lummavad vaated ning Eesti suurim rändrahn. Ja see on päriselt SUUR.
Kunda
Kunda ja selle lähiümbruse kohta saab hea ülevaate spetsiaalsest postitusest.